Mine sisu juurde

Kiži (muzei-kaičuztaho)

Мегавики-späi

Leheküljel Šablon:Modul':ПартнерствоМКРФ/style.css puudub sisu.

Fail:Gerb-icon.png

Venäman kul'turministerstv

Fail:Arrow-Right.png
Fail:Gerb-big.png
Venäman Federacijan kul'turministerstv
Skriptitõrge: Moodulit "hatnote" pole.

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Музей" >KižiSkriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Coordinates" pole.[[Kategorii:Vodel Skriptitõrge: Moodulit "math/tonumber" pole. tehtud muzejad ]]

Skriptitõrge: Moodulit "Культурное наследие народов РФ" pole.

«Kiži» — om valdkundaline istorian-arhitekturine da etnografine muzei-kaičuztaho, mitte sijadase Venäman Karjalas.

Muzei sai nimen Kiži-saren mödhe, miččel om muzejan päozuteluz. Muzejan objektad mugažo oma Petroskoiš da toižiš Medvežjegorskan rajonan eländtahoiš.

Kaik jumalanpertid, miččed oma Kiži-muzei-kaičuztahon territorijal, oma Spaso-Kižin Patriarševan tanhan joukus[1].

Vodelpäi 1999 Kiži-muzei-kaičuztaho mänetab tradicioanližen laivaižiden tegemižen da likundan Kižin regat-festival', mitte mäneb Änižel läz Kiži-sar't Karjalas Venämal.

Istorii

Muzejan tegii om pohjoižvenälaižen puižen arhitekturan oppindmez' da endištai A. V. Opolovnikov, kudamb vodel 1951 toi Kiži-sarele Oševnevan pertin Oševnevo-käläspäi Sur' Klimeckii-sarelpäi [2]. Valdkundaližeks kul'turorganizacijaks om tehtud vodel 1966, no ezmäižed muzejan kävujad oliba tulnuded vodel 1955[3]. Ezmäi muzejaha mülüi Kižin pagastan XVIII—XIX voz'sadoiden kaks' jumalanpertid da kellčuhunduz — endevanhan arhitekturan muštpachad, miččed oma ühthižen aidan taga. Nügüdläižel aigal sen ližaks tänna om todud Änižen tagapäi časounid, pertid, jumalaižed, elomišton kalud, aitad karjalan, venän, vepsän külišpäi, völ istorižed objektad Änižen taga da Petroskoiš[4].

JUNESKOn azjtedajiden mel'pidon mödhe sijaližiden tundijoiden mahtišt udištada muštpachid om unikaline, sikš vodelpäi 2020 muzei-kaičuztahos zavodi rata Ühthižvenälaine puižen arhitekturan kaičendan keskuz[5].

Muzei-kaičuztahon pämehed[6]
  • Smirnov Vladimir Ivanovič (1966—1968)
  • Niemi Vilho Arvidovič (1969—1975)[7]
  • Ionova Valentina Matvejevna (1975—1979)
  • Šilova (Lopatkina) L'udmila Vasiljevna (1979—1984)
  • Lopatkin Mihail Vasiljevič (1984—1988, 1991—1998)
  • Šelibkov Aleksandr Dmitrijevič (1989)
  • Nabokova Ol'ga Afanasjevna (1990—1992)
  • Lugovoi Dmitrii Dmitrijevič (1998—1999)
  • Averjanova El'vira Valentinovna (2000—2013)
  • Nelidov Andrei Vitaljevič (2013—2015)
  • Bogdanova Jelena Viktorovna (vodelpäi 2015).

Varjoičuztaho

Kiži-muzei-kaičuztahon territorii om istorian-arhitekturižen znamoičendan statusas.

Valdkundaližehe federaližen alištamižen Kižin londuzkaičuztahon territorijaha mülüb Kižin-muzei-kaičuztahon varjoičuztaho[8]. Kaičuztahon aigmäričez om kuti rahvahaližes puištos.Kaičuztahos om kel'ttud mectuz, muniden da höunhen keradand, kävund saridele, kus pezaduba lindud, poigimižen lophusai (1. elokud), mecan manparemboituz (melioracii), himikainehiden kävutand mecan da külän elomištos, geologecindan da tarbhaižiden mankaivutusiden saskel'mižen radod.

Purehvenehiden da toižiden ajamiden likund om röunatadud ühthižen kävutandan teil da vezimatkoil. Živatoiden paimend om Progress-sovhozan manröuniš. Kel'tämatoi likund, marjoiden keradand, kalatuz i toižed radod oma käsktud vaiše sijaližile eläjile da radnikoile. Azetuzsijad da ösijad matknikad voidas tehta vaiše tehtud sen täht erisijoil[9].

Kul'turjäl'gestusen objektad Kiži-muzei-kaičuztahos

Änižen tagaižiden venälaižiden erišt

Muzei-kaičusen päozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel, om omištadud Änižtagaižiden venälaižiden tradicionaližele kul'turale[10].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kirjutez

Kaik fotokuvad
Preobraženjan Gospodn'an pühäkodi
 Om tehtud vodel 1714. Mülüb JUNESKOn Mail'man kul'turjäl'gestusen «Kižin pagast»-objektaha,
om kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[11].

Kaik fotokuvad
Bogorodican Pokrova pühäkodi
 Om tehtud vozil 1694—1764. Mülüb JUNESKOn Mail'man kul'turjäl'gestusen «Kižin pagast»-objektaha,
om kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[12].

Kaik fotokuvad
Kižin pagastan kellčuhunduz
 Om tehtud vozil 1863—1874 vanhan kellčuhundusen sijal. Mülüb JUNESKOn Mail'man kul'turjäl'gestusen «Kižin pagast»-objektaha
om kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[13].

Kaik fotokuvad
Kižin pagastan aid
 Om tehtud vodel 1800. Mülüb JUNESKOn Mail'man kul'turjäl'gestusen «Kižin pagast»-objektaha[14].

Kaik fotokuvad
Lazar'an pühäkodi
 Om tehtud XVI voz'sadahasai[15]. Starinan mödhe, pühäkodin tegi prepodobnii inok Lazar' Muromskii
nece om tuleban Muroman monastirin ezmäine sauvotuz. Pühäkodiš kaičese kaks'jarusine ikonostas, miččes om XVI—XVIII voz'sadan 17 jumalašt.
Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad.

Kaik fotokuvad
Mihaila Arhangela časoun'
 Om tehtud voz'sadan XVIII augotišes[16].
Časoun'as kaičihe «taivaz»-lagikatuz, kus päümbrusen kesk om Hrista Vsederžital'a jumalaine, a sen segmentoiš — 12 trapecijan vuiččiš vergoiš — pratatad.
«Taivhan» čogiš 4 jumalašt jevangelistoiden znamoiden kuvidenke. Ikonostasan kuvataideh mülüb XVII—XVIII voz'sadoihe.
Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad

Kaik fotokuvad
Oševnevan pert'
 Om tehtud vodel 1876 Oševnevo-küläs Medvežjegorskan rajonas. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[17].

Pert' om kašal'-vuitte, kaks'žiruine gornicanke ülähän, toižel žirul koumes polespäi om galeri-gardalei. Pertiš om 4 erilašt kodihonust da videnz, kalutamatoi klet', koume kezališt honust da kattud elomišton tanaz. Ühthine pind om läz 2,5 tuh. m³. Pertin plan om kuti nellik.[2].


Kaik fotokuvad
Bikaninan tulleimel'nic
 Om tehtud voz'sadan XX augotišes Volkostrov-küläs Medvežjegorskan rajonas. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[18].

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: aitad Vorobji-küläspäi, ait Vegoruksa-küläspäi, Meškovan ait Južnii dvor-küläspäi (Oševnevan tanaz), Sudjinan ait Lipovici-küläspäi (Oševnevan tanaz), kül'bet' Mižostrov-käläspäi (Oševnevan tanaz), kül'bet' Ust'-Jandoma-küläspäi (Jelizarova pertinno), Jelizarovan pert' Ser'odka-küläspäi, Sergejevan pert' Logmoručei-küläspäi, Ščepinan pert' Ščepino-küläspäi, paja Suisar'-küläspäi, vezimel'nic Ber'ozovaja Sel'ga-küläspäi, rih' Ber'ozovaja Sel'ga-küläspäi.

Vasiljevon erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel Vasiljevo-küläs, nece om änižtagaižen külän XIX voz’sadan lopun — XX voz’sadan augotišen rekonstrukcii[19].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kirjutez

Kaik fotokuvad
Uspenijan časoun’
Om tehtud XVII voz’sadan lopus da XVIII voz’sadan toižes poles. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[20].

Kaik fotokuvad
Sergejevan pert’ Lipovici-küläspäi
Om tehtud XIX voz’sadan lopus — XX voz’sadan augotižes Medvežjegorskan rajonas Lipovici-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[21].

Kaik fotokuvad
Serginan pert’ Munjärv-küläspäi
Om tehtud XIX voz’sadan toižes poles Medvežjegorskan rajonan Munjärv-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[22].

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Abramovan ait Velikaja Niva-küläspäi, Kuznecovan ait Pegrema-küläspäi, Vasiljevan pert’, Kondretjevan pert’ Verhn’aja Putka-küläspäi.

Jamka-erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel Jamka-küläs, nece om änižtagaižen külän rekonstrukcii[23].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kirjutez

Kaik fotokuvad
Tulleimel’nic Voronii ostrov-küläspäi
Om tehtud vozil 1930 Medvežjegorskan rajonan Voronii ostrov-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[24].
Ananjevav pert’ Krasnaja Sel’ga-küläspäi
Om tehtud XIX voz’sadan lopus — XX voz’sadan augotišes Medvežjegorskan rajonan Krasnaja Sel’ga-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[25].

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Apostoloiden Petra da Pavla časoun’ Berežnaja-küläspäi (XVIII voz’sadan augotiž — конец XIX voz’sadan lop), Käzitatehtud obran časoun’ Vigovo-küläspäi (XVII voz’sadan lop — XVIII voz’sadan lop), ait (Pert’akovan pertinno), ait Lipovici-küläspäi (Vičurinan pertinno), ait vedel Mižostrov-küläspäi, Ber’ozkinan pert’ Krasnaja Sel’ga-küläspäi, Vičurinan pert’ Vigovo-küläspäi, Levičevan pert’ Ust’-Jandoma-kükäspäi, Mošnikovan pert’, Nikonovan pert’ Lipovici-küläspäi, Pert’akovan pert’ Ust’-Jandoma-kükäspäi, Ponomar’ovan pert’ Man’šino-küläspäi, hebotanaz, kumarduzrist Hašjärv-küläspäi, paja Južnii dvor-küläspäi, rih’ Lipovici-küläspäi.

Pr’ažan karjalaižiden erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel, omištab Karjalan suvipolen Präžan rajonan karjalaižiden-livvikoiden kul’turad[26].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kirjutez

Kaik fotokuvad
Jakovleva pert’ Kleiščeila-küläspäi
Om tehtud XIX voz’sadan lopus — XX voz’sadan augotišes Karjalan Präžan rajonan Kleiščeila-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[27].

Kaik fotokuvad
Kumarduzrist Čuinavolok-küläspäi
Om tehtud vodel 1763 Karjalan Präžan rajonan Čuinavolok-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[28].

Kaik fotokuvad
Ait Kokkoila-küläspäi
Om tehtud vodel 1763 Karjalan Präžan rajonan Čuinavolok-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[29].

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Ždanovan ait Peldoži-küläspäi, ait Ninisel’ga-küläspäi, rih’ Lambisel’ga-küläspäi, rih’ Säppävaara-küläspäi.

Pohjoiž karjalaižiden erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel, omištab Karjalan pohjoiž karjalaižiden kul’turad[30].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kitjutez
Tulleimel’nic Gafostrov-küläspäi
Om tehtud XIX voz’sadan toižes poles Karjalan Mujezerskan rajonan Gafostrov-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[31].

Paiči sidä, erištoho mülüb puižen arhitekturan muštpacaz — rih’ Gafostrov-küläspäi.

Vepsläižiden erist

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel, omištab vepsläižiden küliden kul’turad. Erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Bel’ajevan ait Matvejeva Sel’ga-küläspäi, ait Säppävaara-küläspäi, Foškinan kül’bet’ Kaskez-küläspäi[32].

Pudožan erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel, omištab pudožan küliden kul’turad. Erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Belošejevan ait Päljärv-küläspäi, Grišinan ait Kubovskaja-küläspäi, Pahomovan ait Ostrov-Zarečje-küläspäi, Bel’ajevan pert’ Kubovskaja-küläspäi, Butinan pert’ Päljärv-küläspäi, Potaševan pert’ Päl’ma-küläspäi[33].

Kondopogan erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-sarel, omištab karjalan da vepsän küliden kul’turad[34].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kitjutez

Kaik fotokuvad
Preobraženjan Gospodn'an časoun’ Kavgora-küläspäi
Om tehtud XVIII voz’sadan toižes poles — XIX voz’sadan ezmäižes poles Karjalan Kondopogan rajonan Kavgora-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[35].

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Ždanovan ait Šoutjärv-küläspäi, Sem’onovan ait Soročja Gora-küläspäi.

Kižskoje ožerelje-erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt, mitte sijadase Kiži-saren ümbrištos, läheližil saril Bol’šoi Klimeneckii, Volkostrov da Jeglov, da völ Änižtagaižen nemen manpalal[36].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kirjutez

Kaik fotokuvad
Petran da Pavlan časoun’ Nasonovščina-küläs
Om tehtud XVII voz’sadan lopus — XVIII voz’sadan augotišes Karjalan Medvežjegorskan rajonan Nasonovščina-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[37].

Kaik fotokuvad
Pühän Bogorodican Znamenijan časoun’ Korba-küläs
Om tehtud XVIII voz’sadan lopus — XIX voz’sadan augotišes Karjalan Medvežjegorskan rajonan Korba-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt federaližen znamoičendad[38].

Kaik fotokuvad
Kirikan da Iulitan časoun’ Vorobji-küläs
Om tehtud XVIII voz’sadan lopus — XIX voz’sadan augotišes Karjalan Medvežjegorskan rajonan Vorobji-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[39].

Kaik fotokuvad
Paraskeva Pätničan da Varlaama Hutinskovan časoun’
Podjel’niki-küläs
Om tehtud XVIII voz’sadan lopus — XIX voz’sadan augotišes Karjalan Medvežjegorskan rajonan Podjel’niki-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[40].

Kaik fotokuvad
Bogomaterin ikonan nimel časoun’
Jeglovo-küläs
Om tehtud XVIII voz’sadan lopus — XIX voz’sadan augotišes Karjalan Medvežjegorskan rajonan Jeglovo-küläs. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[41].

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Markovan pert’ Mal’kovo-küläs, Serih-pert’ Dudnikovo-küläs, tulleimel’nic Tolvuja-küläspäi Ser’odka-küläs.

Petroskoin erišt

Muzei-kaičusen ozutelusen erišt sijadase Petroskoiš istorižen Vanh lidn-tanon lidnannellikos, miččen zavottihe tehta vozil 1970 lidnan keskuses[42].

Kuva
Muštpacaz
Lühüd kitjutez

Kaik fotokuvad
Pühän Hengen jumalankodi
Om letud vodel 1894 Petroskoiš Gubernian zemskan läžundpertinno. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[43].
Radmahttehnikum
Voz’sadan XVIII arhitekturan muštpacaz. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[44].
Vozilpäi 2010 neciš pertiš sijadase Kiži-muzei-kaičuztahon administracii.

Kaik fotokuvad
Radmahttehnikuman töpajad
Om letud vodel 1913. Vodel 2006 pert’ om anttud Kiži-muzei-kaičuztahole[45].

Kaik fotokuvad
Gubernian zemskan
läžundpertin korpus
Om tehtud XIX voz’sadan toižes poles. Kul'turjäl'gestusen objekt regionaližen znamoičendad[46].
Om anttud Kiži-muzei-kaičuztahole.

Paiči sidä, erištoho mülüba puižen arhitekturan muštpachad: Lazarevan pert’ (XX voz’sadan augitiž, nügüd’ om muzejan kirjišt), mecankaičijan Kučevskovan pert’ (1827 voz’), enzne radmahttehnikuman pert’.

Homaičendad

  1. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  2. ↑ 2,0 2,1 Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole., с. 67. Otegen viga: Vigane <ref>-silt; nime "_Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole." on määratud mitu korda erineva sisuga.
  3. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  4. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  5. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  6. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  7. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  8. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  9. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  10. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  11. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  12. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  13. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  14. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  15. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  16. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  17. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  18. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  19. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  20. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  21. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  22. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  23. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  24. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  25. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  26. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  27. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  28. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  29. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  30. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  31. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  32. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  33. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  34. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  35. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  36. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  37. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  38. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  39. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  40. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  41. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  42. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  43. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  44. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  45. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  46. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.

Literatur

  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Русское деревянное зодчество. Гражданское зодчество. — М.: Искусство, 1983. — 288 с. — 30 000 экз.
  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Государственный историко-архитектурный и этнографический музей-заповедник «Кижи»: Каталог. — Петрозаводск, 1973. — 100 с.
  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Государственный историко-архитектурный и этнографический музей-заповедник Кижи: Путеводитель. — Петрозаводск: Карелия, 1988. — 160 с.
  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Кижи. Альбом-путеводитель по музею-заповеднику «Кижи». — Петрозаводск, 2008. — 176 с.

Tarkendused

Skriptitõrge: Moodulit "Navbox" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Navbox" pole. Skriptitõrge: Moodulit "External links" pole.

Om sadud "https://vep.megawiki.ru/w/index.php?title=Kiži_(muzei-kaičuztaho)&oldid=5838"