Tamara Jufa

Skriptitõrge: Moodulit "ФИО" pole.

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Pirdai" >Tamara Grigorjevna JufaSkriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata/category" pole.

Tamara Grigorjevna Jufa (norudes Čvanova; ven.: Тама́ра Григо́рьевна Юфа́, Skriptitõrge: Moodulit "Separated entries" pole.) — Venäman arvostadud taidehpirdai (1999), Karjalan rahvahan taidehpirdai, Karjalan ASSRan arvostadud taidehradnik (1985), Karjalan ASSRan valdkundaližen rahalahjan laureat (1979), Petroskoin arvokaz eläi.

Elostarin

Tamara Jufa sündui Lipeckan agjan Kolodeznaja-küläs. Hänen laps'aig mäni Jelec-lidnas. Vozil 1956—1960 openzihe Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole.. Vodelpäi 1960 Jufa radoi opendajan Karjalan ASSRan Änižröunan Ladv-küläs^[1], vodelpäi 1964 eli Petroskoiš.

Grafikas T. G. Jufa om tetab taidehradoiden abul, miččed om omištadud "Kalevala"-eposale. Ezmäižiden voziden radoiden keskes — "S'ujatar" (1962), "Louhi i tütär", "Pohjolan nevest", "Aino" (1963), "Runopajanikad" (1966) i toižed. Kuvad om tehtud vauktoiš-mistiš mujuiš, erašti voib nähta ohrad-ki ("Tuonelan joucen", 1965; "Marjatta", 1968; "Nevestan voik", 1973; "Surman joucnen taga", 1974).

Aigan sirttes hän zavodi kävutada enamba mujuid, nece nägub mugoižiš kuviš, kut "Kantelel vändai" (1977), "Kompozicii" (1984), "Nevest" (1982), "Pohjela" (1984), "Aino" (1987).

Pirdi kuvid ven.: «Слово о полку Игореве»-kirjale (triptih, 1966), "Kalevalan"-eposan painusiden täht (1966, 1970 и 2000), ven.: «Сказка о мёртвой царевне и о семи богатырях»-sarnan täht, Andersen Hans Kristianan, Sakarias Topeliusan, Grimm-velliden, Šarl' Peron i toižiden avtoroiden sarnoile. Т. G. Jufa — Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. avtor.

Т. G. Jufa radoi dekoratoran Karjalan rahvahaližes teatras, Karjalan tätüteatras, tegi dekoran spektakliden täht Sakarias Topeliusan, Genrik Ibsenan и Astrid Lindgrenan literaturtegoiden mödhe.

Hänen taidehradod (enamaba kaikid) kaičese Karjalan taidehmuzejas Petroskoiš. Tamara Jufan kuvid voib nähta Karjalan rahvahaližes teatras, Arhangel'skаn da Siktivkarаn muzejiš .

Т. G. Jufa koli 6. redukud vodel 2022. Prostindslužb oli Aleksandr Nevskijas pühäkodiš 10. redukud Petroskoiš. Om pandud maha Petroskoin Sulažgoran kaumištol.

Kanz

Tütär Margarita Jufa (om sündunu vodel 1960) — taidehpirdai-grafik, kirjoiden pirdai, dekorator.

Homaičendad

↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.

Literatur

Справочник членов Союза художников СССР. — М.: Советский художник, 1979. — 628 с.
Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Карелия: энциклопедия: В 3 т / под общ. ред. сост. сб. Болтенко А. С. — Петрозаводск: «ПетроПресс», 2011. — Т. 3. — С. 305. — 384 с. — Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole..
Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Художники Карелии. — Петрозаводск, 2000.

Lähtked

Skriptitõrge: Moodulit "External links" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Navbox" pole.

[1] Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

[1]