Presn'akov Aleksei Petrovič
Skriptitõrge: Moodulit "ФИО" pole.
<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Театральный деятель" >Skriptitõrge: Moodulit "string2" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole.
Aleksei Petrovič Presn'akov (ven.: Алексей Петрович Пресняков, Skriptitõrge: Moodulit "Separated entries" pole.) om muzikteatran artist, pajatai (lirine bariton), opendai. Karjalan ASSRan arvostadud artist (1985), Karjalan rahvahaline artist (2006), Venäman arvostadud kul'turradnik (2011).
Elostarin
Om sündunu Astrahanskan agjan Ahtubinskan rajonan Vladimirka-küläs. Vodel 1959 Vladimirka-külä mülüi tehtud Ahtubinsk-lidnaha.
Vodel 1976 lopi Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. (professoran Ju. A. Barsovan klass), sidä jäl'ghe radoi solistan konservatorijan operstudijas. Necel aigal pajati Jevgenii Oneginan, Žermonan, Valentina da Sil'vio partijad[1].
Vozil 1978—2006 oli Karjalan muzikteatran päpajanik. Operan da operettan ozutelusiden päpartijoiden pajatai. Artistan sädaistiliš om pajanikan mastaruden da suren teatrlavan kul'turan ühtenzoituz.
A. P. Presn'akov ezineb Karjalan valdkundaližen filarmonijan Onego-orkestranke da toižidenke. Hänen koncertrepertuaras om oper- da kamermuzik, romansad, rahvahaližed pajod. Ei üht kerdad eziti Karjalan taideht verhas mas[2].
Vodelpäi 2003 opendab Petroskoin valdkundaližes A. K. Glazunovan nimel konservatorijas pajataitaidehen tedokundal[3].
Vozil 2006—2016 ohjanzi Venäman teatraktivistoiden ühtištusen Karjalan erišton.
Eläb Petroskoiš.
Sädairad
Teatran radvoziš Aleksei Presn'akov sädi erazvuiččiden obrazoiden galerejan:
- Operetta: Баринкай (ven.: "Цыганский барон" I. Štraus, 1978), Radžami (Bajadera", 1978), Edvin ("Sil'va", 1979), knäz' Orlovskii da Genrih Aizenštein (ven.: "Летучая мышь", 1979), Raul' (ven.: "Фиалка Монмартра", 1981), Tassilo ("Marica", 1984), Mister Iks (ven.: "Принцесса цирка", 1985) I. Кal'manan, Rene fon L'uksemburg ("Graf L'uksemburg" F. Legar, 1987).
- Oper: Sil'vio ("Pajaci" R. Leonkavallo, 1979), Bel'kore da Enrike (ven.: "Любовный напиток" da ven.: "Колокольчик" G. Donicetti), Aleko (S. V. Rahmaninovan üks'nimine oper, 1999), graf Al'maviva (ven.: "Свадьба Фигаро" V. А. Mocart, 2001), markiz d'Obin'ji ("Traviata" Dž. Verdi, 2004).
- M'uzikl da muzikkomedii: Tevje (ven.: "Скрипач на крыше" Dž. Bok, 2003), Garri Trevor (ven.: "Целуй меня, Кэт!" K. Porter, 2004), knäz' Serpuhovskii ("Favorit" М. Samoilov, 2001).
Pauklahjad da arvnimed
- Karjalan ASSRan arvostadud artis (1985);
- Karjalan rahvahaline artist (2006);
- Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. (2011) — arvtegoiš kul'turas da äivozižes hüväs rados[1].
Homaičendad
- ↑ 1,0 1,1 Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.
Literatur
- Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Музыкальный театр Карелии: очерк истории. — Петрозаводск: ПетроПресс, 2009. — С. 162, 172—173, 181, 182, 229. — 240 с. — Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole..