Mine sisu juurde

Kučepatov Nikolai Georgijevič

Мегавики-späi

Skriptitõrge: Moodulit "ФИО" pole.

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Персона" >Skriptitõrge: Moodulit "string2" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "CategoryForProfession" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata/category" pole.

Nikolai Georgijevič Kučepatov (ven.: Николай Георгиевич Кучепатов, Skriptitõrge: Moodulit "Separated entries" pole.) om sovetskii tedomez'-istorik, opendai, opendusen aktivist. Ezmäižen mail'man voinan ühtnik. Vozil 1931—1937 da 1944—1960 oli Karjalan valdkundaližen pedagogižen institutan opendajan. Pedagogine tedokandidat (1948), docent (1950). Rusttan Radznaman ordenan kavaler (1952), Karjalaiž-Suomalaižen SSRan školan arvostadud opendai (1946)[1].

Elostarin

Om sünduni 3. uhokud vodel 1892 Arhangel'skan gubernijan Onega-lidnas Venäman imperijas (nügüd' om Venäman Arhangel'skan agjan Änižröunan lidn) mecpilindan zavodan radnikan kanzas[2].

Openzihe jumalanpertin-prihodan školas, Onegan lidnalaižes opištos. Vodel 1911 lopi Petroskoin opendajiden seminarijan[3].

Vodelpäi 1911 om Velikogubskan külälaižen školan opendai. Vodelpäi 1915 om Jaroslavlin pedagogižen institutan üläopenik, sidä vodel oli ottud armijaha, služi venälaižen armijan 210-nden pehotan varapolkan saldatan, 211-nden da Butirskan polkoiden praporščikan. Ühtni Ezmäižehe mail'man voinaha[1].

Vodelpäi 1918 openzi Petroskoin augotižopendusen opištos, radoi Petroskoin rahvahaližen universitetan kirjišton ohjandajan. Ühtel aigal radoi da openzihe Petrogradan pedagogižes institutas, miččen lopi vodel 1921.

Vozil 1921—1931 oli Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. opendajan[4].

Vodelpäi 1931 oli Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole.. Vodel 1948 polesti dissertacijan ven.: "Подготовка учителей в дореволюционной России и роль Петербургского учительского института"-teman mödhe, vodelpäi 1950 om institutan docent[3].

Vodel 1957 om pauklahjoitud K. D. Ušinskovan medalil " äivozižes da hüväs rados rahvahaližen opendusen oblastiš"[4].

Koli 9. redukud vodel 1963 Petroskoiš[2].

Tedotöd

N. G. Kučepatov kirjuti enamba 40 tedotöd da kirjutest rahvahaližen opendusen istorijas Karjalas. Sen lugus päradod oma:

  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Школа в дореволюционной Карелии. — Петрозаводск: Госиздат КАССР, 1956. — 107 с.
  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Народное образование в Советской Карелии. — Петрозаводск: Госиздат КАССР, 1958. — 87 с.
N. G. Kučepatov norudes
N. G. Kučepatov norudes

Pauklahjad

  • Rahvahan opendusen parahim radnik (1945)[1];
  • Medal' "Hüväs rados Sures Kodiman voinas vozil 1941—1945" (1946)[1];
  • Karjalaiž-Suomalaižen SSRan školan arvostadud opendai (1946);
  • Rusttan Radznaman orden (1952)[1];
  • К. D. Ušinskovan medal' (1957).

Mušt

  • Petroskoin pedagodine kolledž Karjalan parahimiden opendajiden täht vodel 2017 sädi Nikolai Georgijevič Kučepatovan nimel premijan[4].

Homaičendad

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  2. ↑ 2,0 2,1 Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Карелия: энциклопедия // Кучепатов Николай Георгиевич. — Петрозаводск, 2009. — Т. 2. — С. 129. (Дата обращения: 20 sulakud 2026)
  3. ↑ 3,0 3,1 Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Преподаватели Карельского государственного педагогического университета, 1931–2001 // Кучепатов Николай Георгиевич. — Петрозаводск, 2001. — С. 259, 260. (Дата обращения: 20 sulakud 2026)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.

Lähtked

Om sadud "https://vep.megawiki.ru/w/index.php?title=Kučepatov_Nikolai_Georgijevič&oldid=6801"