Gridčina Irina Stepanovna
<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Музыкант" itemscope itemtype="http://schema.org/Person">Irina Stepanovna GridčinaSkriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "CategoryForProfession" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata/category" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
Irina Stepanovna Gridčina (ven.: Ири́на Степа́новна Гри́дчина, Skriptitõrge: Moodulit "Separated entries" pole.) — sovetskii i venälaine operpajanik (liriž-dramatine soprano), muzikan opendai, professor. RSFSRan arvostadud artist (1966)[1].
Elostarin
Irina sündui 5. semendkud vodel 1920 Nižnije Peni-küläs (nügüd' Belgorodan agjan Rakit'anan rajon).
Vozil 1936—1939 openzihe feršalan kursil Belgorodas. Konz zavodihe Sur' Kodiman voin, händast ottihe Rusttaha armijaha. Oli medslužban noremban leitenantan 2. il'marmijas. Ühtni vointegoihe Kurskan dugaspäi Berlinahasai. Oli pauklahjoitud II stepenin Kodiman voinan ordenal da medalil.
Voinan lopuspäi vodehesai 1949 radoi Pol'šas aktrisan i pajanikan Pohjoižen voiskgruppan Oficeroiden pertiš.
Vodel 1953 Irina hüvin lopi Leningradan muzikopišton. Vozil 1953—1958 openzihe Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. A. A. Grigorjevan klassas.
Sädand- da openduzrad
Vozil 1958—1975 — Karjalan ASSRan muzik i dramateatran päsolistk. Radon voziš karjalan laval ezini läz 70 roliš.
Pajanikan repertuaras oli ezitadud lirižid partijoid.
Tetabiden radoiden keskes oma:
- Sil'va (Imre Kal'manan ven.: «Сильва», 1958);
- Mariika (Ruvim Pergamentan ven.: «Кумоха», 1959);
- El'za i Edit Flavon (Iogann Štrausan ven.: «Король вальса», 1960);
- Valentina i Ganna Glavari (Franc Legaran ven.: «Весёлая вдова», 1961);
- Violetta i Flora (Džuzeppe Verdin ven.: «Травиата», 1962);
- Anhela (Konstantin Listovan ven.: «Дочь Кубы», 1962);
- Čio-Čio-san (Džakomo Puččenin ven.: «Мадам Баттерфляй», 1963);
- Čipra (Iogann Štrausan ven.: «Цыганский барон» (1964);
- Madam Enno (Oskar Sandleran ven.: «На рассвете», 1966);
- Feona Tropec (J. Zarickijan ven.: «Меч кузнеца», 1972).
Vozil 1977—2005 oli Petroskoin valdkundaližen A. K. Glazunovan konservatorijan solopajandan opendajan. Vodel 1990 hänele anttihe professoran arvnimi. Hän om vokal'kazvatuztedon openduzmahtonradoiden avtor[2].
Irina Gridčina koli 10. uhokud vodel 2008[3]. Pandihe maha Petroskoiš.
Kanz
- Poig ezmäižes naindaspäi — Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. (1939—1977), klarnetist, RSFSRan arvostadud artist.
- Toine mužik — Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. (1920—2005), teatran da kinon akt'or, Venäman rahvahan artist.
Pauklahjad da arvnimed
- RSFSRan arvostadud artist (1966);
- II stepenin Kodiman voinan orden;
- Rusttan Tähthan orden[4];
- medalid.
Homaičendad
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.
Literatur
- Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Театр нашего города. — Петрозаводск, 1972.;
- Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Рассказы об актёрах. — Петрозаводск, 1973.;
- Карелия: энциклопедия: в 3 т. / гл. ред. А. Ф. Титов. — Петрозаводск: ИД «ПетроПресс», 2007. — Т. 1: А — Й. — С. 280—281. — 400 с. — 3000 экз. — Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole..