Mine sisu juurde

Därvenoja

Мегавики-späi

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="НП+Россия" >KüläДеревянноеSkriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Autosorting" pole.

Därvenoja (ven.: Деревя́нное, livv.: Järvenoja, karj.: Puujoki}) — külä Änižröunas Karjalas, Därvenojan küläkundan administrativine keskuz[1].

Istorii

Ezmäižed tedod Därvenoja-küläs oliba XVII voz'sadal — Obonežjan pätinan Järventagapolen piscovijas kirjas vozil 1582—1583, kus Därvenoja-külä seižub Änižen randal. Starinoiden mödhe, aigemba necil sijal sižui Derev'anskoi vistavki — külä, mitte oli erigoittud Šujan pagastaspäi.

Eläjad muštaba erazvuiččid starinoid Smutnijan aigan azjtegoiš da pol'šan-litvalaižiden otr'adoiden tulendoiš. Siš lugus oma rahvahaližed starinad, kut karjalan rahvaz vastusti švedalaižid da pol'šan-litvalaižid otr'adoid.

Pühäpert' Därvenoja-küläs oli pühävalatadud vodel 1683 Pühän Nikolajan muštoks (20. kül'mkud vodel 1935 Karjalan keskuskomitetan käsköl pühäpert' oli möst saubatud[2] da nügüdehesai ei ole kaitud). Oli pripisnaja Pokrovan pühäpert' Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole.-küläs.

XIX voz'sadal küläs eliba manorjad, päazjas, venälaižed. Hö radoiba mal da lähtliba radole Piterihe — päazjas, Därvenojas eliba mastrid, kudambad tegiba st'kloid.

Škol oli avaitud vodel 1879 (neche aigahasai oli pühäpertin-prihodskii škol)[3].

Sovetskijal aigal Därvenojas vozilpäi 1930 radoi lespromhoz, "Zar'a"-kolhoz, mitte oli sirttud vozil 1940 "Majak"-sovhozan erištoho[4].

Vodel 1941 oli suomalaižiden valdas, 28. kezakud vodel 1944 oli pästtud Änižen voinflotilijan desantoperacijan aigan.

Eläjad

Eläjiden lugumär vodel 1905 oli 564 mest[5]. Skriptitõrge: Moodulit "Statistical2" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Statistical2" pole.

Infrastruktur

Küläs oma laukad, sömsija, kul'turpert', ambulatorii, počt. Därvenojas om rehvahaližiden käziradoiden "Prionežskii"-taidehkombinat[6]. Vodel 2005 om avaitud "Prionežec"-stadion[7].

Radab keskškol № 9[8][9].

Sikš ku tägä om kuiv il'mišt, ümbri küläs oma pedajištod, Därvenoja om popul'arine lebusija — läheli om äi erazvuiččid lebupertid, tervhuz'lagerid lapsiden täht.

Melentartuisijad

  • Petran da Pavlan časoun'[10];
  • "Därvenoja — 500 vot"-muštznam;
  • Nelläs kilometras Därvenojaspäi pohjoižehe Petroskoin pol'he om Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole.-muštpachišt, rahvahiden surmičusiden — voziden 1937—1938 politižiden repressijoiden žertvoiden sija[11];
  • 67 soldatan kaum, ked koliba Sovetsko-suomalaižen voinan aigan (1941—1944), vodel 1961 kaumal om pandud obelisk[12];
  • Sovetskijoiden lendajiden kaum, ked koliba il'mvointoroiš vozil 1941—1942. Löutud jändusiden mahapanend läz Därvenojad muštpachiden panend oli tehtud 28. sulakud vodel 1995[12];
  • Vodel 1941 vointoroiden koldud 17 soldatoiden kaum, mitte om šossen 5. kilometral Petroskoin pol'he[12].

Tetabad sündujad

  • Kikinov Georgii Vasiljevič (01.03.1923-31.05.1964) — runoilii[13];
  • Trofimov F'odor Aleksejevič — kirjutai, RSFSRan arvostadud kul'turradnik, KASSRan valdkundaližen premijan laureat.

Därvenojan irdad

  • Vesenn'aja-ird,
  • Veteranoiden irdkujo,
  • Veteranoiden ird,
  • Zavodskaja-ird,
  • Zarečnaja-ird,
  • Zarečnii-irdkujo,
  • Kl'učecskoi-irdkujo,
  • Lesnaja-ird,
  • Molod'ožnaja-ird,
  • Naberežnaja-ird,
  • Naberežnii-irdkujo,
  • Novos'olov-ird,
  • Onežskaja-ird,
  • Pionerskaja-ird,
  • Pionerskii-irdkujo,
  • Polevaja-ird,
  • Polevoi-irdkujo,
  • Pudožskaja-ird,
  • Savkini Pol'a-sijaine,
  • Slobodskaja ird,
  • Sovhoznaja ird,
  • Sosnovaja ird,
  • Hutor-sijaine,
  • Jubileinaja-ird,
  • Ber'ozovaja-ird,
  • Družban irdkujo,
  • Hvoinaja-ird.

Fotogalerei

Ird küläs
Muštznam külän 500-voččeks jubilejaks
Soldatoiden kaum külän keskuses, Skriptitõrge: Moodulit "Культурное наследие народов РФ" pole.
Lendajiden kaum, Skriptitõrge: Moodulit "Культурное наследие народов РФ" pole.
Soldatoiden kaum Krasnii bor-muštpachidenno, Skriptitõrge: Moodulit "Культурное наследие народов РФ" pole.

Homaičendad

  1. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  2. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Государственно-церковные отношения в Карелии (1917—1990). — Петрозаводск: СДВ-Оптима, 1999. — 206 с. — Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole..
  3. ↑ Деревянное // Олонецкие губернские ведомости. — 20.08.1883.
  4. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Кутьков Н. Деревянному — тоже 500 лет (рус) // ТВР-Панорама. — 1996. — 9 redukud.
  5. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  6. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  7. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Чтобы тело и душа были молоды (рус) // Курьер Карелии. — 2005. — 7 redukud.
  8. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  9. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  10. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  11. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Великая Отечественная война в Карелии: памятники и памятные места. — Петрозаводск: СДВ-Оптима, 2015. — 334 с.
  13. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.

Literatur

  • Карелия: энциклопедия: в 3 т. / гл. ред. А. Ф. Титов. Т. 1: А — Й. — Петрозаводск: ИД «ПетроПресс», 2007. — Т. 1. — С. 302—400. — Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole..
  • Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Из истории моего родного края.

Lähtked

Om sadud "https://vep.megawiki.ru/w/index.php?title=Därvenoja&oldid=2806"