Šuja-jogi

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Jogi" >Šuja-jogi (lankteb Logmojärvehe)Skriptitõrge: Moodulit "String/split" pole. Šuja-jogi lankteb Vagatjärvehe Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Šuja-jogi Šuja-jogi (lankteb Logmojärvehe) (karj.: Šuojogi, suom.: Suojoki) — Änižjärven basseinan jogi Karjalan suvipolel. Jokseb Suojärven, Präžan rajonas da Änižröunas Karjalan mal.

3,5 kilometras ülemba Šuja-jogen joksmusedme Šuja-küläspäi om muretud Ladogan kurgankul'turan kaum. Se om kuti necen kul'turan pohjoižkolonii^[1].

Geografii

Piduz' — 194 km, vezikeradusen basseinan pind — 10 100 km²^[2]. Sovezi 18 %, järv'vezi 11 %. Keskmäine koverduz 0,53 %, keskmäine veden laskendan modul' 9,4 l/(s×km²).

Lärteb Suojärvespäi, jokseb kahtes sures järves päliči: Šotjärves da Vagatjärves päliči, lankteb Logmojärvehe, mitte ühtenzoitase Äniženke penel joksmusel.

Ližajoged

Šuja-jogen päližajoged (matk jogen augotišespäi):

oiktad:

Vilga-jogi (21 km),
Svätjogi (68 km),
Pühäjogi (150 km),

hurad:

Čalna-jogi (27 km),
Säpsä-jogi (36 km),
Kutižma (56 km),
Tarasjogi (184 km).

Ekomomine kävutamine

Vodhesai 1963 jogedme mäni mecan splav, ühtel jogen palal mecad vediba «Donec» da «Ahven» - plotad-buksirad Belomoran-Änižen laivhišton abul.

Vodel 1960 Šuja-jogel tehtihe kaikenmänijan VL-3 leb'odkan-amfibijan kävutamišt, mitte oli tehtud konstruktoroiden abul Leningradan keskmäižes splavan tedoinstitutas. VL-3 kehitoiti vodel piguden 8 km časus, mal — 34 km časus. Se kävutadihe molevan splaval^[3].

Šuja-jogi om sija, kus kudob losos'-kala^[4]

Šuja-jogel om Ignoilinskaja gidroelektrostancii.

Turizm

Jogele paksus tuleba turistad, sikš ku jogi om läz surid lidnoid, ezmäi kaiked (Petroskoi-lidnad). Jogel om lujas äi sijoid, kus voib putta jogele da lähtta sigäpäi. Šuja-jogedme tehtas üks' da kaks'päiväižed raftingad melentartuižihe sijoihe, jogen koskihe (Sur' da Pen' Tolli, Soivažkoski, Kenäkoski, Amerikan mäged, Sarine). Jogel tehtas mugažo voibištelendad veden turizman da raftingan mödhe, siš lugus oma federaližed azjtegod.

Kacu mugažo

Karjalan joged (lugetiž)

Karjalan joged kirjamišton mödhe

Homaičendad

↑ Щедрина А. Ю. Два средневековых меча из собрания НМРК // Вестник Национального музея Республики Карелия. Вып. 8. Петрозаводск, 2021. С. 270—277.
↑ Skriptitõrge: Moodulit "ГВР" pole.
↑ Умнов Б. Вездеходная // Ленинская Правда. 1960. 2 октября.
↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.

Literatur

Skriptitõrge: Moodulit "Публикация" pole. // Skriptitõrge: Moodulit "Публикация" pole.. — Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. — М. : Советская энциклопедия, 1969—1978.
Шуя, река Олонецкой губернии // Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона : в 86 т. (82 т. и 4 доп.). — СПб., 1890—1907.

Skriptitõrge: Moodulit "Navbox" pole.

[1] Щедрина А. Ю. Два средневековых меча из собрания НМРК // Вестник Национального музея Республики Карелия. Вып. 8. Петрозаводск, 2021. С. 270—277.

[2] Skriptitõrge: Moodulit "ГВР" pole.

[3] Умнов Б. Вездеходная // Ленинская Правда. 1960. 2 октября.

[4] Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

[1]

[2]

[3]

[4]