Mine sisu juurde

Riekkalansar'

Мегавики-späi
Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole. Skriptitõrge: Moodulit "GeoInfobox" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "wikidataCoords" pole.
Riekkalansar'
Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.
Üleižed tedod
Sijaduz
Skriptitõrge: Moodulit "wikidataCoords" pole.
<div class="thumb tnone" style="width:320px; border:Skriptitõrge: Moodulit "Ifempty" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Ifempty" pole. #Skriptitõrge: Moodulit "Ifempty" pole.; margin-top:0em; margin-bottom:0em;">
Sildi <mapframe> probleemid:
  • Atribuudi "latitude" väärtus on vigane.
  • Atribuudi "longitude" väärtus on vigane.
Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata/category" pole.Skriptitõrge: Moodulit "AdjustSortKey" pole.

Riekkalansar', Riekkala (ven.: Рие́ккаланса́ари, ven.: Рие́ккала[1], (amuvenälaine nimi: ven.: Ригола; suom.: Riekkalansaari, "ven.: греческий остров") om Ladogan järven sur' sar', mitte sijadase Ladogan šheroiden keskes suvipolhe Sortavala-lidnaspäi. Ühtenzoitase Sortavalanke pullosildan abul. Sarel oma Sortavalan lidnalaižen eländsijan küläs.

Istorii

Ezmäižed johtutesed saren polhe Venän lähtkiš oma Vodskan p'atinan Piscovijas kirjas vodel 1500, kus Riekkala-sarel oma kirjutadud Nikol'skaja jumalanpert' — Korelan ujezdan Nikol'skijan Serdobolin pagastan keskuz da völ Papin Rand ven.: Попов Берег (nacein — papin tanaz) da Rigola (Riekkala) eländsijad[2]. Sar' sai minen jumalanpertin nimespäi, ved' suom.: Riekkalansaari — nece om karjalan nimi, mitte sündui suomen kelespäi da znamoičeb "Grekalaine (toižin sanuda ortodoksine) sar'" (voz'sadahasai XV Venälaine ortodoksine jumalanpert' oli grekan Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. pala). Jumalanpert' om tehtud voz'sadal XIII, konz Korelan ma mülüi Novgorodaha. Necel tahol, ei edahan Kokkolanjogen jogen suspäi, zavodihe karjalaine möndmatk keskmäižen Suomen jogiden da järviden mödhe Botničeskijan lahten da Vauktan meren polhe, maihe, miččed oliba bohatad nahkoil[3]. Saren eländtahod möhemba johtasoiš ročin lugetišiš, ozutesikš, ven.: «Списке податных домов» 1590 vodel, jo ičeze karjalan karj.: Papilan rand-nimenke[2], eläjidenke 13 tahast, sigä om johtadud i Riekkala (Reeckala), Nikol'skijan Serdobolin pagastan kaikid suremb eländsija eläjidenke 30 tanast[4]. Švecijan valdan aigan Nikolan puine jumalapert' kaičihe kut üksjäine ortodoksine jumalanpert' läz Sortavala-lidnad. Jäl'ges sidä, kut Pohjoiž-Priladožje mülüi tagaze Venämaha jumalanpertid ei üht kerdad udištihe da vodel 1904 oli kirjutadud Sortavala-lidnan P'otran da Pavlan jumalanpertinnoks. Vodel 1993 jumalanpert', mitte sijadase Krasnaja Gorka-külän tahol, om anttud Valaaman monastirihe, om udessündutadud da risttud, nügüd' ses vedädas loičendoid[5].

Fiziko-geografine harakteristik

Sijaduz da reljef

Uittosalm' da Vorssunsalm' erigoitas saren marandalpäi, miččiden möto voib tulda Sortavalaha homendezbokan polespäi. Riekkalansar' pohjoinepolespäi läikičese Hidensel'g-lahten vedel. Päivnouzman polele sar' erigoičese Tulolansarelpäi da Ortjatsarelpäi süväl Honkasalonsel'g-salmel. Ehtbokas om Markatsimansal'm, miččen möto voib tulda Sortavala lidnaha suvelpäi[6]. Saren piduz' om 12 km, leveduz' 1,5 kilometraspäi 6 kilometrahasai. Pind — 53,5 km². Sar' sündui amuižišpäi mägiroduišpäi, miččed tegihe 1,7-1,8 milliardad vot tagaze meren pohjrabaspäi, kül'mnu magmaspäi da lämoimägen rehkaidusen tacindoišpäi (gneisad, slancad, pesčanikad, granitad). Saren reljef om kal'l'oikaz, suriden kazvatunuziden pöud- da nit- alangoidenke, soidenke. Päivnouzman saren röunpala mülüb Rahvahaližen Ladogan šherad-puištoho[7].

Kazvmusiden da živatoiden mir

Ruekkansaarel kazvab kavag'puiden da lehtezpuiden mec, voib vastata Rustan kirjan harvoid kazvmusid. Mecoiš elädas händikahad, jänišad, hirbed, kondjad, reboid da toižed živatad. Saren pezadub äi linduid, miččiden keskes oma harvad, mugomad kut skopa da orlan-belohvost. Vedes eläba sig, kuha, lohi, da toižed kalarodud[8].

Il'mišt

Saren il'mišt om ven. Il'man temperatur tal'vel om läz −10°С, kezakus om +0°С, kezal om läz +21°С. Voden keskmäine sädegiden mär om läz 475 mm, enamba kaiked om sügüz'kus (enamba 55 mm). Sikš ku lähen om Ladogan järv, ka voib olda kova tullei, kut merine. No sikš, ku lähen om Arktik, ka il'mišt voib olda i anamoline[9][10].

Eläjad

Sarel sijadasoiš Sortavalan lidnalaižen eländsijan Krasnaja Gorka-, Lamberg-, Ojavoisk-, Tokkarlaht-, Rantue-, Zarečje-, da Nukuttalaht-küläd. Eläjiden lugu käläkundoiden mödhe 1. vilukud vodel 2013 oli 325 mest[11]. Voden 2020 tedoiden mödhe külän eläjiden lugumär om läz 300 mest, da 700 mest tuleb tänna kezapertihe.

Ajamed da holišt

Sortavala-lidnanke Riekkalansar' om ühtenzoitud Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. abul, mitte om röunatadud pästand- da radmäran mödhe. Sarel om Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. verk, mitte ühtenzoitab saren külid, äjad ten palad oma lijas hubiš oloiš. Edahaižehe saren röunahasai voib sadas vezimatkan mödhe. Elektrovägi tuleb elektroverkodme pullosildan rajonas, no jäl'gmäižel aigal om sen mairiž. Sarel ei ole keskitadud vezivaratand da kanalizacijad.

Melentartuisijad

  • Pühän Nikolan jumalanpert', mitte om Skriptitõrge: Moodulit "Не переведено" pole. tanaz[12];
  • Istoriko-kul'turine Ladogan lämoi-keskuz[13];
  • Läz Ojavoisk-küläd om sur' lämoimägižen sündundan sortavalitan man kaivatesiden olendtaho;
  • Londusižed saren melentaruisijad oma koume mäged — Riuttavuori, Salo-kallio da Vorsunmägi[7].

Festivalid, konkursad, sport

  • Kezaline "Čajun festival'";
  • Jogavozne "Kül'betiden festival'";
  • Boulingan turnirad;
  • Konkurs saren eläjiden keskes ven.: «Лучший дом и двор, дача, усадьба, хозяйство»[14].

Galerei

Homaičendad

  1. ↑ Реестр наименований географических объектов на территорию Республики Карелия по состоянию на 31.10.2016
  2. ↑ 2,0 2,1 Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  3. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Водные пути древних карел. // Сортавальский исторический сборник. Вып. 1. : Сб. — Петрозаводск: Изд-во Петрозав. гос. ун-та, 1993.
  4. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  5. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  6. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  7. ↑ 7,0 7,1 Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  8. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  9. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  10. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  11. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  12. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  13. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  14. ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.

Lähtked

  • Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  • Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
  • Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
Om sadud "https://vep.megawiki.ru/w/index.php?title=Riekkalansar%27&oldid=10139"