Kosinskii Lev Afanasjevič
Skriptitõrge: Moodulit "ФИО" pole.
Invalid value for TemplateStyles' wrapper attribute.<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Музыкант" itemscope itemtype="http://schema.org/Person">Lev KosinskiiSkriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole.
Skriptitõrge: Moodulit "CategoryForProfession" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata/category" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
Lev Afanasjevič Kosinskii (ven.: Лев Афанасьевич Косинский, Skriptitõrge: Moodulit "Separated entries" pole.) om sovetskii dirižor, muzikan opendai, Karjalan ASSRan arvostadud taidehradnik (1959).
Elostarin
Om sündunu 24. vilukud vodel 1909 Vladimir-Volinskii-lidnas (nügüd' Volinskan agjan Vladimir-lidn, Ukraina)[1].
Vodel 1935 lopi Kijevan konservatorijan dirižoroiden tedokundan.
Jäl'ghe opendust, vozil 1935—1937 služi armijas.
Radoi Moskvan filarmonijan simfonižen orkestra artistan, simfonižen orkestran pädirižoran Iževskas, filarmonijan taidehohjandajan da rahvahaližiden muzikvändimiden orkestran pädirižoran (ende — orkestr Je. M. Stompelevan nimel) Jaroslavliš[2], Arhangel'skan filarmonijan päpajatajan.
Vozil 1943—1946 — Karjalaiž-Suomalaižen SSRan Muzikkomedijan teatran pädirižor.
Vozil 1946—1948 — Karjalan filarmonijan taidehohjandai.
Vozil 1948—1953 — Petroskoin muzikopišton pämez'.
Keväz'kun 25. päiväspäi vodelpäi 1953 heinkuhusai vodehesai 1954 oli Karjalan pajon da kargun Kantele-ansamblin pämehen da dirižoran.
Vodel 1959 pörzihe ansamblihe, udes tegihe dirižoraks. Vozil 1960 ühtes taidehohjandajanke Sem'on Karpanke tegi ansamblin orkestran udištusen, sidä jäl'ghe tuli eloho udištadud rahvahaližiden muzikvändimiden orkestran jouk.
Arvostelend
Kosinskii kirjuti kuverz'-se partiturad, miččed Sem'on Karpan sanoiden mödhe, oma korktas arostadud. Karp sanui:
"Kundeltes nenid pjesoid koncertoil minä en voind päzuda rižaspäi, miše Kosinskijan partiturad oma taidehen personaližed. Nece voib olda sikš, ku avtor mahtab süveneda muziktöho da rata sen jüven mödhe. Ei muite jäl'ghe meiden koncertad Moskvas, rahvahižiden pajoiden pajanik Irma Jauzem sanui, miše tegese tundmuz, ani kuti Grig kirjuti ičeze pjesad kantelen orkestran täht, sikš ku ned muga todesižeks heleitas."
— S. M. Karp, "Muzikaline tedokirj"[4]
Pauklahjad da arvnimed
- Orden "Arvostusen znam" (1951);
- Karjalan ASSRan arvostadud taidehradnik (1959)[1].
Homaičendad
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
- ↑ Сегодня отмечается юбилей знаменитого музыканта Льва Косинского. Дата обращения: 1 sulakud 2026.
- ↑ Skriptitõrge: Moodulit "CiteWeb" pole.Skriptitõrge: Moodulit "check for unknown parameters" pole.
Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.
Literatur
- Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Петрозаводское музыкальное училище имени К. Э. Раутио. — Петрозаводск, 1988. — 4 с.
- Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Кантеле. Ритмы судьбы. — Петрозаводск, 2004. — 38 с.
- Skriptitõrge: Moodulit "String" pole. Ленинская правда.29 янв. — 1984.