Mine sisu juurde

Keiptaun

Мегавики-späi

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="El6ndtaho" >Skriptitõrge: Moodulit "String" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole.

Suren Keiptaunan kart (2010)

Keiptaun (angl.: Cape Town, afrik.: Kaapstad [ˈkɑːpstat], kos.: iKapa, sesoto: Motse Kapa) om lidn Suviafrikan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Päivlaskmaižen Kapan provincijan administrativine keskuz, valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Suviafrikan Tazovaldkundan parlament i ohjastusen erased aluzkundad sijadasoiš Keiptaunas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1652 alamalaižen Jan van Ribek:an ekspedicijal kuti lidn da port Atlantižen valdmeren randal Hüvän Toivon nemenno varatoitamha laivoid söndtavaroil. Oli Kapan kolonijan (1795−1910) pälidnaks. Lidnan znamoičend poleni Suecan kanalan avaidusenke vl 1869.

Keiptaunan vozne saliž oli 78,7 mlrd US$ vl 2011, ühtele hengele — 19,656 US$.

Geografijan andmused

Lidn sijadase mererandal, 0..1087 m korktusil (Laudanvuitte mägi). Enamba 70 mägenpäd enamba mi 300 metrad kortte oma olmas lidnas.

Eläjad

Vl 1901 kaik 171 tuh. ristituid elihe lidnas. Vl 2011 eläjiden lugu oli 3 740 025 ristitud ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', sen ližaduz röunatase SIDS:an pošaval i reskveden mairhel (25 litrad päiveses ühtele hengele vl 2018).

Ristitišt om erazvuitte augotižlibundan mödhe: orjiden jäl'gelaižed (Malaizii, Indonezii, Madagaskar), sijaližed afrikalaižed, vaugedverižed (Alamad, Germanii, Portugalii). Keiptaun om afrikaans-kelen kodima.

Lidnan edeline pämez' oli Patrisija de Lill' (2011−2018).

Transport

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Järed meriport radab lidnas.

Keiptaunan rahvahidenkeskeine lendimport (CPT, 10,7 mln passažiroid vll 2017 sulaku — 2018 keväz'ku) om kahtenz' surtte SAT:as. Se sijadase 22 kilometras päivnouzmpolehe lidnan keskusespäi, oigendab reisid Pohjoižamerikan, Evropan da Azijan verhiže maihe, man irdpolele da südäimehe.

Sebruzlidnad

Homaičendad


Irdkosketused