Mine sisu juurde

Eiler Leonard

Мегавики-späi

<table class="infobox infobox-Skriptitõrge: Moodulit "Hash" pole. " style="" data-name="Personalii" >Skriptitõrge: Moodulit "string2" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole. Skriptitõrge: Moodulit "Infobox" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Transclude" pole. Skriptitõrge: Moodulit "CategoryForProfession" pole.Skriptitõrge: Moodulit "Wikidata/category" pole.

Leonard Eiler (saks.: Leonhard Euler; sünd. 15. sulaku 1707, Bazel', Šveicarii — kol. 18. sügüz'ku 1783, Piter, Venäman imperii) oli šveicarine, prussine da venämalaine matematikan- i mehanikantedomez'.

Lugetas händast 18. voz'sadan kaikiš znamasižembaks matematikantedomeheks (Lagranžan ühtes).

Tedoradmine

Eiler om tetab äjiden tedotöiden tegijaks, sädi enamba mi 850 töd korktan matematikan (analiz, luguiden teorii), optikan, differencialižen geometrijan, ballistikan da toižiden disciplinoiden polhe, monografijoiden kaht kümenikad. Mahtoi pagišta äjil kelil, pästi openduzkirjoid i erasid tedotöid venän-ki kelel.

Vl 1744 Eiler avaiži variacižen lugendan. Kävuti tedotöiš meletadud terminologijad da matematikan simvolištod, niiden znamasine pala om kaičenus tähäsai. Töiden südäiolend om kirjutadud praktižil algoritmil läz kogonaz.

Biografii

Leonard Eiler oli sündnu Bazelin Paul' Eiler-pastoran kanzha. Sai alaopendust kodiš tataspäi, i ozuti mel'hetartust matematikha laps'aigas völ. Openui Bazelin gimnazijas, vll 1720−1724 oli Bazelin universitetan üläopenikan, sai čomamahtoiden magistran arvod.

Eiler radoi da eli Piteriš (elon pol't, vll 1727−1741 i 1766−1783) i Berlinas (1741−1766). Tedomez' oli Piterin, Berlinan, Turinan, Lissabonan i Bazelin Tedoakademijoiden ühtnijaks.

Homaičendad

Skriptitõrge: Moodulit "Check for unknown parameters" pole.